Raadiopeilingaator

Raadiopeilingaator on seade, mis määrab raadiosignaali allika suunda.^[1] Raadiopeilingaatori ajalugu algas 1888. aastal, kui Heinrich Rudolf Hertz detsimeeterlainetega eksperimenteerides avastas, et antennid töötavad eri suundades eri moodi.^[2]

Raadiopeilingaatorit kasutatakse lennunduses ja laevanduses, sõjanduses, teaduses (raadioastronoomias, taevakehade, satelliitide ja kosmoselaevade asukoha määramiseks) ning raadiosignaalide leviku ja häirete uurimiseks.^[3]

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Spravochnik po radioelektronnym sistemam on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Introduction into Theory of Direction Finding on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Radiomonitoring on ilma tekstita.

[Spravochnik_po_radioelektronnym_sistemam-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Spravochnik po radioelektronnym sistemam on ilma tekstita.

[Introduction_into_Theory_of_Direction_Finding-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Introduction into Theory of Direction Finding on ilma tekstita.

[Radiomonitoring-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Radiomonitoring on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]